TSEREMONIAALMÕÕGAD
Idee Eesti ohvitseri vormi juurde mõõk sobitada pärineb 1923. aastast, kui Kaitseväe Varustusvalitsus sellekohase otsuse vastu võttis. Mõõgad telliti Saksamaal Solingenis asuvatest tehastest Aichorn ja esimene partii jõudis Eestisse 1925. aastal. Tol ajal oli Eestis kasutusel erinevat tüüpi mõõku - lahingumõõgad, mida kasutasid ratsaväelased ja suurtükiväelased ning jalaväe ja mereväe tseremoniaalmõõgad. 1935. aastaks jäid neist aktiivselt kasutusele kaks viimati nimetatut. Eesti kaitseväe mõõk oli ohvitseri vormiriietuse element, mida kanti pidulikel tseremooniatel ja paraadil.
Mõõkade saamislood
Eesti Vabariigi taasiseseisvumisel leidis Eesti Reservohvitseride Kogu, et tuleb taastada tseremoniaalmõõkade traditsioon, et jutustada pooleli jäänud peatükist edasi Eesti riigikaitse sõjaliste juhtide lugu.
Originaalsetest, 1925. aastal kasutusele võetud Eesti ohvitseride mõõkadest on tänaseks säilinud vähesed. 1940. aastal anti Punaarmeele ja uuele võimule üle väeosade arvel olevad mõõgad, 1941. aastal kästi ka tsiviilelanikkonnal ära anda nende käes olevad külmrelvad (soome pussid, mõõgad, täägid).
Mõõkade tseremoniaalse kasutamise traditsiooni taastamiseks kasutati eeskujuna varasemat säilinud originaalmõõka ning kollektsionääridelt, muuseumitest ja arhiividest pärinevaid fotosid ja dokumente.
Originaalsetest, 1925. aastal kasutusele võetud Eesti ohvitseride mõõkadest on tänaseks säilinud vähesed. 1940. aastal anti Punaarmeele ja uuele võimule üle väeosade arvel olevad mõõgad, 1941. aastal kästi ka tsiviilelanikkonnal ära anda nende käes olevad külmrelvad (soome pussid, mõõgad, täägid).
Mõõkade tseremoniaalse kasutamise traditsiooni taastamiseks kasutati eeskujuna varasemat säilinud originaalmõõka ning kollektsionääridelt, muuseumitest ja arhiividest pärinevaid fotosid ja dokumente.
2006. aastal esitletigi avalikkusele Laidoneri Muuseumis Viimsis uut Kaitseväe maaväeohvitseri tseremoniaalmõõka. Esitletud mõõga näol on tegemist Eesti Kaitseväes enne II Maailmasõda kasutusel olnud originaalmõõga koopiaga, mõningate väikeste mööndustega. Mõnede varasemate puuosade asemel on kasutatud tänapäevasemaid materjale. Ka on varasemaga võrreldes veidi muudetud mõõgateral olevat Toompea siluetti.
2009. aastaks oli maaväeohvitseri mõõga eeskujul taastatud ka mereväeohvitseri mõõk ja toonane kaitseväe juhataja kindralleitnant Ants Laaneots andis Meremuuseumis üle esimesed mereväeohvitseri mõõgad. Mereväeohvitseri mõõk taastati täpselt Eesti Mereväes enne II maailmasõda kasutusel olnud originaalmõõga järgi ja samas tehases kus eelnevalt oli maaväeohvitseri mõõk taastatud. Mõõga taastamisel osalesid ka Eesti Merevägi ja KL Meredivisjon.
2012. aastaks oli valminud ka taastatud õhuväeohvitseri vestu, taastamise eestvedajaks oli õhuväe juhtkond. Enne II maailmasõda Eesti Kaitseväes ühtegi vestut valmis teha ei jõutud, seega vestu kavandi kujundamisel lähtuti ennesõjaaegse kaitseväe vormiriietuse kirjelduses avaldatud tera ühe poole, käepideme ja tupe eskiisist. Tera teine pool paluti kujundada graafik Arno Mägeril ning vastavalt Õhuväe Staabi taotlusele paigutati sinna õhuväe sümboli Põhjakotka ja Vabadussõjas 1919. aastal sõjasaagiks saadud lennuki Sopwith 1½ Strutter kujutis.
Mõõkade valmistamine ja tellimine
Kõik mõõgad ja vestu on valminud käsitööna Saksamaal Solingenis asuvas Weyersberg, Kirschbaum & Cie (W.K.C.) tehases ja Eesti poolset tellimust võeti seal kui ajaloolist austusavaldust. Mõõgad ja vestu on valmistatud käsitsi. Terad on sepistatud roostevabaterasest ja nikeldatud ning käsitsi kaunistatud kasutatakse traditsioonilist
happesöövitustehnikat.
Mõõkade valmistamise ning tellimise korraldas MTÜ Eesti Reservohvitseride Kogu ja projekti hallatakse SA Reservohvitseride Vendlusfondi kaudu. Tänaseks on EROK liikmeskond taastanud enne II maailmasõda kasutuses olnud ohvitseri tseremoniaalmõõkade täiskomplekti - maaväe, mereväe ja õhuväe väeliikidele.
Lisaks on välja töötatud ja valmistatud kaitseväe allohvitseride mõõk mille esimene partii jõudis Eestisse 2019. aastal ja valminud on Kaitseväe Akadeemia kadeti mõõga näidis.
Traditsioonid
2010. aastal andis kaitseväe juhataja kindralleitnant Ants Laaneots üle Reservohvitseride Kogu annetatud maaväeohvitseri mõõga parimale lõpetajale, sõjakooli kiitusega lõpetanud nooremleitnant Ragnar – Aleksander Jõgile. Sellest hetkes alates on Kaitseväe Akadeemial saanud traditsiooniks kinkida iga aasta parimale maaväe-, mereväe- ja õhuväekursuse lõpetajale vastava väeliigi mõõk või vestu.
2006. aastal annetas Eesti Reservohvitseride Kogu maaväeohvitseri mõõga nr 0001 Eesti Vabariigi presidendile mida hoitakse Kadrioru lossis. Alates 2017. aastast on saanud traditsiooniks, et president annab oma mõõga vabariigi aastapäeva kaitseväe paraadi Eesti lipu liputoimkonnale mis koosneb reservohvitseride kogu liikmetest. Peale paraadi tuleb mõõk liputoimkonnal presidendile tagastada.
Mõõkade numeratsioon
Iga väeliigi mõõk numbriga 0000 on etalonmõõk, mis jääb Eesti Reservohvitseride Kogu käsutusse ja on eeskujuks järgnevate mõõkade valmistamisel.
Maaväeohvitseri mõõgad nr 0001 – 0009 on institutsionaalsed mõõgad mis on annetatud järjekorras Eesti Vabariigi Presidendile, Kaitseväe juhatajale, Kaitseliidu ülemale, Sõjakoolile ja Eesti Sõjamuuseumile.
Õhuväeohvitseri vestu nr 0001 on institutsionaalne ja kuulub õhuväe ülemale.
Õhuväeohvitseri vestu nr 0001 on institutsionaalne ja kuulub õhuväe ülemale.
Mereväeohvitseri mõõku 001 - 004 loetakse institutsionaalseteks. Need annetati järjekorras: 2009. aastal kõrgeimas auastmes olnud mereväelane; 2009. aastal ametis olnud mereväe ülem; taasiseseisvunud Eesti esimene mereväe ülem ja 2009. aastal ametis olnud Kaitseliidu mereüksuse Meredivisjoni pealik.
Allohvitseri mõõgad nr 0001 - 0100 on institutsionaalsed mõõgad mis on Eesti Kaitseväe väeliikide, väeosade, brigaadide ja pataljonide veeblitele mõeldud. Kusjuures mõõk nr 0001 kuulub Eesti Kaitseväe veeblile ja 0002 Kaitseliidu veeblile.
Allohvitseri mõõgad nr 0001 - 0100 on institutsionaalsed mõõgad mis on Eesti Kaitseväe väeliikide, väeosade, brigaadide ja pataljonide veeblitele mõeldud. Kusjuures mõõk nr 0001 kuulub Eesti Kaitseväe veeblile ja 0002 Kaitseliidu veeblile.
Maaväeohvitseri mõõku alates nr 0010, mereväeohvitseri mõõku alates nr 0005 ja õhuväeohvitseri mõõku alates nr 0002 saavad tellida endale Eesti ohvitserid ning allohvitseri mõõku alates nr 0101 Eesti allohvitserid kusjuures maaväeohvitseri mõõk nr 0010 kingiti Eesti Reservohvitseride Kogu liikmete poolt Rüütliristi kavalerile Harald Nugiseks´ile tema 85. aasta juubeliks.
Mõõgad alates nr K10001 on kollektsioonmõõgad, mille kuuekohalisele numbrile on lisatud K täht ja mida saavad endale tellida kollektsionäärid ning isikud, kellel ei ole Eesti Vabariigi ohvitseri või allohvitseri auastet.
Eesti Kaitseväe tseremoniaalmõõga projekti suurtoetajad läbi aastate:
Kol-ltn Toomas Luman, kpt-mjr Toomas Peek, kpt Aivar Riisalu, Hansapank, Kaitsevägi, Kaitseliit, Õhuväe staap, Kaitseliidu Meredivisjon