TSEREMONIAALMÕÕGAD
Idee Eesti ohvitseri vormi juurde mõõk sobitada pärineb 1923. aastast, kui Kaitseväe Varustusvalitsus sellekohase otsuse vastu võttis. Mõõgad telliti Saksamaal Solingenis asuvatest tehastest Aichorn ja esimene partii jõudis Eestisse 1925. aastal. Tol ajal oli Eestis kasutusel erinevat tüüpi mõõku - lahingumõõgad, mida kasutasid ratsaväelased ja suurtükiväelased ning jalaväe ja mereväe tseremoniaalmõõgad. 1935. aastaks jäid neist aktiivselt kasutusele kaks viimati nimetatut. Eesti kaitseväe mõõk oli ohvitseri vormiriietuse element, mida kanti pidulikel tseremooniatel ja paraadil.
Mõõkade saamislood
Eesti Vabariigi taasiseseisvumisel leidis Eesti Reservohvitseride Kogu, et tuleb taastada tseremoniaalmõõkade traditsioon, et jutustada pooleli jäänud peatükist edasi Eesti riigikaitse sõjaliste juhtide lugu.
Originaalsetest, 1925 a. kasutusele võetud Eesti ohvitseride mõõkadest on tänaseks säilinud vähesed. 1940. aastal anti Punaarmeele ja uuele võimule üle väeosade arvel olevad mõõgad, 1941 kästi ka tsiviilelanikkonnal ära anda nende käes olevad külmrelvad (soome pussid, mõõgad, täägid).
Mõõkade tseremoiniaalse kasutamsie traditsiooni taastamiseks kasutati eeskujuna varasemat säilinud originaalmõõka ning kollektsionääridelt, muuseumitest ja arhiividest pärinevaid fotosid ja dokumente.
Originaalsetest, 1925 a. kasutusele võetud Eesti ohvitseride mõõkadest on tänaseks säilinud vähesed. 1940. aastal anti Punaarmeele ja uuele võimule üle väeosade arvel olevad mõõgad, 1941 kästi ka tsiviilelanikkonnal ära anda nende käes olevad külmrelvad (soome pussid, mõõgad, täägid).
Mõõkade tseremoiniaalse kasutamsie traditsiooni taastamiseks kasutati eeskujuna varasemat säilinud originaalmõõka ning kollektsionääridelt, muuseumitest ja arhiividest pärinevaid fotosid ja dokumente.
2006. aastal esitletigi avalikkusele Laidoneri Muusemis Viimsis uut Kaitseväe maaväe ohvitseri tseremoniaalmõõka. Esitletud mõõga näol on tegemist Eesti Kaitseväes enne II Maailmasõda kasutusel olnud originaalmõõga koopiaga, mõningate väikeste mööndustega. Mõnede varasemate puuosade asemel on kasutatud tänapäevasemaid materjale. Ka on varasemaga võrreldes veidi muudetud mõõgateral olevat Toompea siluetti.
2009. aastaks oli maaväe mõõga eeskujul taastatud ka mereväe ohvitseri mõõk ja toonane kaitseväe juhataja kindralleitnant Ants Laaneots andis Meremuuseumis üle esimesed mereväeohvitseri mõõgad. Mereväe ohvitseri mõõk taastati täpselt Eesti Mereväes enne II maailmasõda kasutusel olnud originaalmõõga järgi ja samas tehases kus eelnevalt oli maaväe ohvitseri mõõk taastatud. Mõõga taastamisel osalesid ka Eesti Merevägi ja KL Meredivisjon
2012. aastaks oli valminud ka taastatud õhuväe ohvitseri vestu, taastamise eestvedajaks oli Õhuväe juhtkond. Enne II maailmasõda Eesti Kaitseväes ühtegi vestut valmis teha ei jõutud, seega vestu kavandi kujundamisel lähtuti ennesõjaaegse Kaitseväe vormiriietuse kirjelduses avaldatud tera ühe poole, käepideme ja tupe eskiisist. Tera teine pool paluti kujundada graafik Arno Mägeril ning vastavalt Õhuväe Staabi taotlusele paigutati sinna õhuväe sümboli Põhjakotka ja Vabadussõjas 1919. aastal sõjasaagiks saadud lennuki Sopwith 1½ Strutter kujutis.
Mõõkade valmistamine ja tellimine
Kõik mõõgad ja vestu on valminud käsitööna Saksamaal Solingenis asuvas Weyersberg, Kirschbaum & Cie (W.K.C.) tehases ja Eesti poolset tellimust võeti seal kui ajaloolist austusavaldust. Mõõgad ja vestu on valmistatud käsitsi -
sepistatud roostevabaterasest ja nikeldatud mis on käsitsi kaunistatud kasutatakse traditsioonilist
happesöövitustehnikat.
Mõõkade valmistamise ning tellimise korraldas MTÜ Eesti Reservohvitseride Kogu ja projekti hallatakse SA Reservohvitseride Vendlusfondi kaudu. Tänaseks on EROK liikmeskond taastanud enne II maailmasõda kasutuses olnud ohvitseri tseremoniaalmõõkade täiskomplekti - maaväe, mereväe ja õhuväe väeliikidele.
Lisaks on välja töötatud ja valmistatud Kaitseväe allohvitseride mõõk mille esimene partii jõudis Eestisse 2019. aastal ja valminud on Kaitseväe Akadeemia kadetti mõõga näidis.
Traditsioonid
2010. aastal andis Kaitseväe juhataja kindralleitnant Ants Laaneots üle Reservohvitseride Kogu annetatud kaitseväe ohvitseri mõõga parimale lõpetajale, sõjakooli kiitusega lõpetanud nooremleitnant Ragnar – Aleksander Jõgile. Sellest hetkes alates on Kaitseväe Akadieemal saanud traditsiooniks kinkida iga aasta parimale maaväe-, mereväe- ja õhuväekursuse lõpetajale vastava väeliigi mõõk või vestu.
2006. aastal annetas Eesti Reservohvitseride Kogu maaväe ohvitseri mõõga nr 0001 Eesti Vabariigi presidendile mida hoitakse Kadrioru presidendilossis. Alates 2017. aastast on saanud traditsiooniks, et president annab oma mõõga vabariigi aastapäeva kaitseväe paraadi Eesti lipu liputoimkonnale mis koosneb reservohvitseride kogu liikmetest. Peale paraadi tuleb mõõk liputoimkonnal presidendile tagastada.
Mõõkade numeratsioon
Iga väeliigi mõõk nr 0000 on etalonmõõk, mis jääb Eesti Reservohvitseride Kogu käsutusse ja on eeskujuks järgnevate mõõkade valmistamisel.
Maaväe ohvitseri mõõgad nr 0001 – 0009 on institutsionaalsed mõõgad, mis on annetatud järjekorras Eesti Vabariigi Presidendile, Kaitseväe juhatajale, Kaitseliidu ülemale, Sõjakoolile ja Eesti Sõjamuuseumile.
Õhuväe ohvitseri vestu nr 0001 on institutsionaalne ja kuulub õhuväe ülemale.
Õhuväe ohvitseri vestu nr 0001 on institutsionaalne ja kuulub õhuväe ülemale.
Mereväe ohvitseri mõõku 001 - 004 loetakse institutsionaalseteks mis annetati järjekorras sel ajal kõrgeimas auastmes mereväelane, sel ajal mereväe ülem, taasiseseisvunud Eesti esimene mereväe ülem ja sel ajal Kaitseliidu mereüksuse Meredivisjoni pealik.
Maaväe mõõku alates nr 0010, Mereväe mõõku alates nr 0005 ja Õhuväe mõõku alates nr 0002 saavad tellida endale Eesti ohvitserid, kusjuures maaväe ohvitseri mõõk nr 0010 kingiti Eesti Reservohvitseride Kogu liikmete poolt Rüütliristi kavalerile Harald Nugiseks´ile, tema 85 aasta juubeliks.
Mõõgad alates nr K10001 on kollektsioonmõõgad, mille kuuekohalisele numbrile lisatud K täht ja mida saavad endale tellida kollektsionäärid ja isikud kellel ei ole Eesti Vabariigi ohvitseri auastet.
Eesti Kaitseväe tseremoniaalmõõga projekt suurtoetajad läbi aastate
Kol-ltn Toomas Luman, kpt-mjr Toomas Peek, kpt Aivar Riisalu, Hansapank, Kaitsevägi, Kaitseliit, Õhuväe staap, Kaitseliidu Meredivisjon